Saida mak Seguransa Sosiál?

Seguransa Sosiál iha Timor-Leste mak sistema ne’ebé buka atu asegura direitu umanu fundamentál ba sidadaun sira hotu no garante  nível bein-estar adekuadu, nomós proteje sidadaun sira durante siklu tomak moris nian.

 

Sistema Seguransa Sosiál iha Timor-Leste integra Rejime Kontributivu repartisaun (rejime jerál no rejime tranzitóriu) no kapitalizasaun (Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian) no Rejime naun-kontributivu, aleinde Administrasaun Sistema nian (funsaun ne’ebé responsabilidade husi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál nian).

Objetivu sira

Seguransa Sosiál mak medida lubuk ida ne’ebé buka atu:
  • Proteje traballadór sira hotu no sira-nia família bainhira hasoru lakon rendimentu husi servisu ka bainhira rendimentu la sufisiente, iha situasaun balun (Seguransa Sosiál kontributiva), no prevene kiak no mantein kapasidade konsumu nian.
  • Garante ba sidadaun sira hotu kondisaun moris dignu liuhusi asesu ba mínimu vital subsisténsia nian (Seguransa Sosiál sidadania nian), no ajuda kombate hasoru kiak.

Prinsípiu sira

Lei n. 12/2016, husi loron 14 fulan Novembru, estabelese Kriasaun Rejime Kontributivu Seguransa Sosiál nian no define Prinsípiu jerál rejime jerál seguransa sosiál nian.

Prinsípiu kona-ba adekuasaun seletiva: Determinasaun husi fonte finansiamentu no afetasaun rekursus finanseirus, tuir natureza no objetivu sira husi modalidade protesaun sosiál ne’ebé definidu iha lei no ho situasaun no medida espesiál ne’ebé konsideradu pertinente. 

Prinsípiu kona-ba koezaun interjerasionál: Implika katak rejime jerál promove ekilíbriu entre jerasaun sira, iha ninia finansiamentu no iha asunsaun responsabilidade sira. 

Prinsípiu kona-ba kontributividade: Asesu ba prestasaun husi rejime jerál bazeia ba relasaun direta entre obrigasaun legál hodi kontribui no diretitu ba prestasaun sira. 

Prinsípiu kona-ba diferensiasaun pozitiva: mak fleksibilizasaun no modulasaun prestasaun sira-nian haree ba rendimentu, eventualidade no fatór sira seluk, liuliu, ho natureza familiár, sosiál, laborál no demográfika. 

Prinsípiu kona-ba garantia judisiária: Asegura ba interesadu sira asesu ba tribunál, iha tempu útil, hodi garante sira-nia direitu ba prestasaun sira. 

Prinsípiu kona-ba ekuidade: Determina katak rejime jerál konsidera ho maneira ne’ebé hanesan  situasaun sira ne’ebé hanesan no ho maneira la hanesan situasaun sira ne’ebé la hanesan. 

Prinsípiu kona-ba informasaun: divulgasaun ba ema hotu kona-ba sira nia direitu no devér, nomós kona-ba sira-nia situasaun iha rejime jerál, no garante sira-nia atendimentu personalizadu. 

Prinsípiu kona-ba tutela direitus adkiridus no direitus en formasaun: buka asegura respeitu ba direitu hirak-ne’e, tuir termus lei nian. 

Prinsípiu kona-ba autofinansiamentu: Presupõe katak rejime jerál finansiadu liuhusi traballadór no entidade empregadora sira-nia kontribuisaun. 

Prinsípiu kona-ba primadu responsabilidade públika nian: Mak devér Estadu nian hodi kria kondisaun nesesáriu ba efetivasaun husi direitu ba seguransa sosiál no organiza no koordena rejime jerál.