Istória Seguransa Sosiál nian
Protesaun sosiál mak direitu umanu fundamental ne’ebé konsagra ona iha Konstituisaun Repúblika Timor-Leste nian iha artigu 56 ne’ebé estabelese katak “sidadaun sira hotu iha direitu ba seguransa no ba asisténsia sosiál, tuir temus lei nian”.
Direitu ba seguransa sosiál mós prezente iha Deklarasaun Universal Direitus Umanus (DUDU) husi 1948 iha artigu 22, iha ne’ebé konsagra katak
“ema hotu, nu’udar membru sosiedade, iha direitu ba Seguransa Sosiál; no bele lejitimamente ezije satisfasaun husi direitus ekonómiku, sosiál no kultural sira ne’ebé indispensável, tanba esforsu nasionál nian no kooperasaun internasionál, ho armonia ho organizasaun no nasaun idaidak nia rekursus.”
Timor-Leste fó ona hakaat signifikativu kona-ba konstrusaun sidadania, liuhusi ligasaun entre devér no direitu sosiál sira, no protesaun ba grupu ne’ebé vulnerável no ne’ebé moris iha situasaun kiak nia laran, hanesan mós sira hotu ne’ebé hala’o servisu no kontribui ba dezenvolvimentu nasionál. Investimentu, tinan ba tinan iha rede seguransa naun-kontributiva no, ikus mai, aprovasaun Lei Rejime Kontributivu Seguransa Sosiál nian, no nia regulamentasaun, hatudu kompromisu hodi kria sistema protesaun sosiál nian ida ne’ebé luan no integradu ba Timor-Leste.
Seguransa Sosiál integra rejime naun-kontributivu (sidadania nian) no rejime kontributivu (previdensial), no tanba tradús nu’udar rendimentu alternativu (substitutu) ba rendimentu traballu nian, bainhira rendimentu ne’e la eziste ka lakon tiha, hasoru risku sosiál saida deit durante siklu moris nian, Seguransa Sosiál dezempeña knaar xave hodi hamenus kiak (no hodi habelar apoiu ba grupu sira ne’ebé vulnerável liu), no ba prevensaun no protesaun ba traballadór sira hotu (inklui sira husi setór informal ekonomia nian).
Seguransa Sosiál naun-kontributiva hetan finansiamentu integral liuhusi transferénsia husi Orsamentu Administrasaun Sentral Estadu nian (OAC) no nia objetivu mak asegura mínimu sosiál, hodi garante ema-nia moris dignu no kombate kiak. Ne’e duni, dirije ba sidadaun sira ne’ebé laiha kobertura husi rejime kontributivu ka laiha kontribuisaun sufisiente. Rejime naun-kontributivu Seguransa Sosiál nia materializasaun mak liuhusi pagamentu prestasaun sosiál pekuniária, ne’ebé la depende husi kontribuisaun sira, no inklui pensaun sosiál no komplementu sosiál sira hodi garante valór mínimu pensaun sira-nian.
Seguransa Sosiál kontributiva liga direitus (atu simu prestasaun sosiál pekuniária) ba devér (hodi kontribui ba sistema), autofinansiada (liuhusi kontribuisaun sosiál traballadór no entidade empregadora sira-nian) no buka proteje traballadór no sira-nia família hodi hasoru risku sosiál durante sira-nia moris tomak, no asegura protesaun superior, liuhusi substituisaun rendimentu traballu iha situasaun balun ne’ebé traballadór lakon rendimentu. Prestasaun sosiál rejime ida-ne’e nian ajuda prevene kiak, liuhusi garantia rendimentu substitutu ba rendimentu servisu nian, ne’ebé permite manutensaun nível konsumu no, hanesan ne’e, dinamizasaun atividade ekonómika nian.
Konsagrada nu’udar direitu konstitusional (artigu 56 KRDTL) no konsolidada nu’udar komponente Protesaun Sosiál nian iha Estratéjia Nasionál ba Protesaun Sosiál 2021-2030 ne’ebé aprovada ona liuhusi Rezolusaun Governu nian 132/2021, husi loron 9 fulan dezembru, Seguransa Sosiál iha Timor-Leste ninia konstrusaun tuir faze, tuir lójika husi rekomendasaun Organizasaun Mundiál Traballu nian (OIT), no buka, dahuluk, asegura seguransa bázika rendimentu nian no, depois, aumenta uituan-uituan nível protesaun.
Hanesan ne’e, iha tinan 2008 kria ona patamár protesaun dahuluk (pilar 0), kona-ba rejime naun-kontributivu Seguransa Sosiál nian, materializado liuhusi prestasaun sosiál nian ida – ho naran “Subsídiu Apoiu ba Idozu no Inválidu sira” (SAII) – ba ema Idozu sirano sidadaun sira ho maioridade ne’ebé hasoru situasaun inkapasidade permanente no definitiva ba traballu, no asegura kondisaun moris ho dignidade no asesu ba servisu no kuidadu esensiál sira, la haree ba rekursus no ba situasaun empregu no merkadu traballu.
Prestasaun ne’ebé kria iha tinan 2008 (Dekretu-Lei n. 19/2008, husi loron 19 fulan juñu) hetan revizaun iha tinan 2022, no nakfila ba “Pensaun sosiál” ida ne’ebé labele akumulaho rendimentu sira seluk (prestasaun sosiál ka rendimentu traballu) no dirije espesifikamente ba ema ne’ebé vulnerável liu no ne’ebé laiha asesu ba tipu protesaun seluk, no garante ba sira rendimentu mínimu esensiál ida, ne’ebé korresponde ba limiar internasionál kiak nian (Dekretu-Lei n.53/2022, husi loron 20 fulan jullu). Ne’e duni, prestasaun kumpre nia objetivu prinsipál: asegura mínimu dignidade no protesaun, hodi kombate hasoru kiak.
Patamár daruak protesaun nian refere ba rejime kontributivu Seguransa Sosiál nian (1.º pilar) ne’ebé harii iha etapa rua: iha tinan 2012, ho rejime tranzitóriu Seguransa Sosiál nian, ba funsionáriu Estadu nian (Lei n.6/2012, husi loron 29 fulan fevereiru); no iha tinan 2016, ho rejime jerál foun ba ema hotu (Lei n.12/2016, husi loron 14 fulan novembru). Baze hanesan de’it: rejime públiku ida, obrigatóriu, ho jestaun repartisaun.
Maibé, rejime tranzitóriu – dirije de’it ba traballadór Estadu nian – integra de’it pensaun (Idozu sira, Invalidés no sobrevivénsia) no finansiadu liuhusi Orsamentu Administrasaun Sentral Estadu nian, no la kria efetivamente kontribuisaun sira. Rejime jerál mak rejime kontributivu duni, ne’ebé liga direitus (ba prestasaun sira) ba devér (hodi kontribui), no habelar protesaun ba traballadór sira hotu, husi setór atividade sira hotu, no hahú proteje mós parentalidade no situasaun asidente traballu (ida ikus ne’e seidauk regulamenta).
Patamar daruak ne’e fó protesaun superiór ba ema ne’ebé servisu no ne’ebé kontribui ba rejime kontributivu, hodi asegura manutensaun nível moris nian hafoin reforma ka durante ema nia moris ativa, bainhira hasoru situasaun lakon rendimentu traballu (porezemplu, ba maternidade). Tan razaun ida-ne’e, importante mós garante katak sé mak kontribui iha asesu ba pensaun ida (Vellise no Invalidés) ho montante boot liu pensaun sosiál nian, hodi valóriza no rekoñese esforsu kontributivu. Ne’e duni, kria tiha ona pensaun mínima tranzitória no, iha tinan 2022, Governu mós aprova kriasaun valór mínimu pensaun ba benefisiáriu sira husi rejime kontributivu Seguransa Sosiál nian (Dekretu-Lei n.51/2022, husi loron 20 fulan jullu). Ba efeitu ne’e sei selu, karik nesesáriu hodi atinje valór mínimu garantidune’ebá, komplementu sosiál ida naun-kontributivu, ne’ebé akrexe ba montante pensaun ne’ebé rezulta husi aplikasaun fórmula kálkulu rejime jerál nian.
Rejime jerál Seguransa Sosiál nian – ne’ebé korresponde ba patamar protesaun daruak ne’e – mak rejime públiku, kontributivu, obrigatóriu no úniku, ne’ebé bazeia ba prinsípiu solidariedade intra no inter jerasionál, ho jestaun repartisaun, ne’e katak, rejime ida ho “benefísiu sira definidu”, ho risku asumidu koletivamente no benefisiáriu sira hatene, desde hahú, oinsá mak kalkula benefísiu atu simu sira-nia valór, no kontribuisaun no prestasaun sosiál proporsionál ho remunerasaun deklaradu ba Seguransa Sosiál.
Adezaun ba rejime jerál obrigatória ba traballadór sira hotu por konta de outrém (setór formal), husi setór públiku no privadu, no ba emprezáriu sira ho naran individuál (hahú husi loron 6 fulan dezembru tinan 2022). Ba traballadór sira seluk (inklui setór informál) adezaun fakultativa, no sira hili eskalaun baze insidénsia kontributiva ida (indeksadu ba valór Pensaun Sosiál nian).
Tanba rejime úniku, devér sira – liuliu hodi kontribui, maibé mós devér sira seluk, hanesan kumprimentu prazu garantia hodi asesu ba prestasaun sosiál – no direitu sira – ba prestasaun sosiál sira – hanesan ba traballadór sira hotu. Taxa kontributiva mós únika: agora daudaun 10% ne’ebé, ba traballadór sira por konta outrém, fahe ba 6% responsabilidade Entidade Empregadora nian no 4% responsabilidade traballadór nian.
Tanba ne’e rejime ho “benefísiu definidu”, traballadór sira ne’ebé ohin loron iha ativu – hamutuk ho sira-nia entidade empregadora – kontribui ba “karteira komún” ida no verba akumulada iha “karteira komún” ida-ne’e mak uza hodi selu prestasaun sira imediata ne’ebé kontribuinte sira iha direitu durante sira-nia moris ativa (porezemplu, subsídiu maternidade) no atu selu pensaun sira husi ema ne’ebé remata ona servisu kontribuiu iha pasadu. Ne’e katak, jerasaun atuál garante manutensaun rendimentu (no kapasidade konsumu nian) husi sira ne’ebé remata ona servisuj, no iha promesa katak traballadór sira iha futuru sei garante mós direitus ne’ebé hanesan ba sira. Ne’e duni, iha solidariedade entre no intra jerasaun sira.
Maibé, rejime repartisaun simples ida (pay-as-you-go) bele determina katak taxa kontributiva atual kiik loos, valór nesesáriu de’it hodi kobre prestasaun sira agora daudaun, bainhira populasaun joven loos, traballadór sira barak kontribui no maioria benefisiáriu iha futuru maioria seidauk kumpre prazu garantia nesesáriu hodi asesu ba sira-nia direitus. Maibé, iha futuru, sei presiza aumentu substansiál husi taxa kontributiva, hodi asegura direitu sira ne’ebé hanesan ba kontribuinte sira, bainhira númeru pensionistas hahú aumenta no númeru kontribuinte sira diminui, nu’udar konsekuénsia ba futura alterasaun demográfika ka krize finanseira sira (no empregu).
Tan ne’e, taxa kontributiva ne’ebé aplika ohin loron boot liu ona taxa estritamente nesesáriu hodi selu prestasaun atuál, hodi asegura justisa ba esforsu kontributivu entre jerasaun sira diferente: aplika taxa kontributiva ekilíbriu nian (ne’ebé kalkula bazeia ba téknika atuariál). Hanesan ne’e garante exedente kontribuisaun ida iha tinan/dékada sira dahuluk, ne’ebé laos alvu repartisaun imediata, maibé ne’ebé bele rentabiliza hodi asegura protesaun futura ba kontribuinte atuál sira.
Rejime jerál Seguransa Sosiál liga, tan ne’e, repartisaun simples ba téknika kapitalizasaun públika, ne’ebé konsiste iha kriasaun Fundu públiku kapitalizasaun ida – Fundu Rezerva Seguransa Sosiál nian (FRSS) – ne’ebé akumula no rentabiliza montante sira husi exedente kontribuisaun anuál sira-nian ne’ebé laos objetu repartisaun imediata, ne’e katak, exedente entre kontribuisaun sira ne’ebé tama anualmente no prestasaun sira ne’ebé selu anualmente.
Sistema Seguransa Sosiál iha Timor-Leste iha permanente evolusaun – iha previzaun, tuir faze, ba estensaun protesaun ba eventualidade foun – maibé integra ona patamar protesaun nian rua dahuluk ne’ebé OIT rekomenda.
Portal Seguransa Sosiál apoiu husi Organizasaun Internasionál Traballu (OIT) iha kuadru projetu GIZ nian no ACTION/Portugal.
Atualizasaun ikus:30/08/2023